 |
| |
Inimese kvaliteet muutub infoühiskonda liikuvas maailmas otsustavaks kapitaliks. Haridus inimkapitali kujundajana on tähtsaim Eesti tulevikku määrav tegur.
Hariduse kättesaadavuse sotsiaalne ja regionaalne aspekt
jõudis järeldusele, et Eesti ühiskonna sotsiaalmajanduslik ja regionaalne kihistumine on saavutamas kriitilist piiri. Järjest rohkem sõltuvad inimese võimalused omandada kvaliteetset haridust ja edaspidi tasuvat ning huvitavat tööd tema elukohast ja perekonna sissetulekust. Liikumine ühelt haridustasemelt teisele ja läbi elu kestev õppimine osutuvad paljudele kättesaamatuks. Viimastel aastatel on kujunenud murettekitav olukord koolikohustuse täitmisega. Põhikooli lõpetanute määr on Eestis langenud arengumaade tasemele.
Haridusfoorum '97 teeb olukorra muutmiseks järgmised ettepanekud:
1) töötada välja ja rakendada riiklik programm koolikohustuse täitmise tagamiseks;
2) muuta riikliku õppekava alusel toimuva alushariduse omandamine kohustuslikuks;
3) luua seaduslik alus piirkondlike integreeritud õppeasutuste loomiseks;
4) luua võimalused kohalike omavalitsuste töötajate täienduskoolituseks hariduse valdkonnas;
5) kavandada ja realiseerida maksusoodustused täiendava finantseerimise, sh sponsorabi kaasamiseks haridusse;
6) luua võimalused pedagoogilise kõrghariduse omandamiseks keskharidusega tegevõpetajatele ja pedagoogikutse omandamiseks neile mittepedagoogilistel erialadel lõpetanutele, kes soovivad tööle asuda või juba töötavad õpetajana.
2. Teema
Hariduse kvaliteet ja tööturg
Hariduse kvaliteedi vastavusse viimiseks tööturu vajaduste ja nõudmistega on vajalik kokkulepe riigi kui haridusstrateegi, tööandja kui tööjõu ostja ja õppuri kui tulevase töövõtja vahel. Tekkiva partnerluse taustal on probleemideks kutsekoolide madal prestiizh gümnaasiumidega võrreldes, kutsekeskhariduse ebapiisav tõhusus tööturul, tööandjate eemalejäämine kutseõppeasutuste töö tulemuslikkuse hindamisest, info vähesus haridusnõudluse, tööturu seisundi ja haridusvõimaluste kohta. On tekkinud paradoksaalne olukord, kus tööandjad on mures kvalifitseeritud tööjõu puudumise pärast, samal ajal kui Eesti kutsekoolide lõpetajad ei leia tööd, kutsekoolid aga ei tea, millist tööjõudu ja millisel määral koolitada.
Haridusfoorum '97 leiab, et
1) tuleb rakendada tööturu mõistlikku regulatsiooni Eesti inimressursi kvalitatiivse arendamise nimel, eelistades välistööjõu piiramatule sissetoomisele kohaliku tööjõu koolitamist perspektiivsete õppekavade alusel;
2) viivitamatult on vaja koostada ja kehtestada kvalifikatsiooni- ja kutsestandardid ning seadustada kutsete omistamise kord, kaasates selleks tööandjad ja kutseliidud;
3) kutsehariduse prestiizhi tõstmise ja kutseõppeasutuste konkurentsivõime suurendamise tähtsaimaks vahendiks on pakutavate haridusvõimaluste kvaliteedi vastavusse viimine tööturu arengute ja majandussektorite ning regioonide tööjõuvajadustega;
4) tuleb luua nõustamissüsteem, mis soodustaks ratsionaalsete toimetulekustrateegiate kujunemist tööturule sisenemisel ja seal osalemisel;
5) riiklikult tuleb tagada võimalus kutse- ja üldkeskhariduse integratsiooniks.
3. Teema
Muukeelne haridus Eestis
Mitte-eestlaste olukorda hariduse valdkonna iseloomustab tuleviku määramatus ja seadustiku ebastabiilsus. Riigikeele õpetamine on viletsal järjel. Eesti keele õpetajate kvalifikatsioon vene õppekeelega koolis on märksa madalam ülejäänud õpetajaskonna omast. Pea täielikult puudub nõuetekohane õppekirjandus.
Haridusfoorum '97 leiab, et:
1) muukeelset haridust tuleb õppida nägema Eesti kui paljukultuurilise ühiskonna arenguressursina: mitte-eestlaste integreerumise aluseks Eesti ühiskonda saab olla positiivne Eesti-imidzh;
2) mitte-eestlaste integratsiooniprobleemi lahendus sõltub muukeelse kooli reformi edukusest, mille eesmärgiks on suurendada nende haridusvalikute võimalusi;
3) muukeelse kooli reformi aluseks on õppekavade paljususel põhinev kakskeelse põhikooli mudel; selline põhikool peab tagama estica tsükli kaudu õpilase piisava pädevuse eesti keele, kultuuri, ajaloo ja kodanikuõpetuse valdkonnas, mis omakorda loob eeldused valikuvabaduseks gümnaasiumi- ja kutsekeskhariduse omandamisel;
4) põhikooli lõpetamisel edukalt eesti keeles sooritatud ajaloo, kodanikuõpetuse ning eesti keele riigieksamid tuleb juriidiliselt võrdsustada kodakondsuse saamiseks sooritatava eesti keele ja kultuuri tundmise testiga;
5) riiklikult tuleb tagada õppekavadele vastavad uued kvaliteetsed õpikud;
6) riiklikult tuleb leida lisaressursse nende eesti õppekeelega koolide toetamiseks, kuhu asub õppima suuremal arvul õpilasi muukeelsest keskkonnast; korraldada neis täiendusõpet õpetajatele toimetulekuks paljukultuurilises õpikeskkonnas;
7) tuleb luua ümberõppe ning materiaalsete stiimulite süsteem, mis soodustaks eesti keelt emakeelena valdavate aineõpetajate rakendamist kakskeelsetes koolides;
8) tuleb toetada uute infotehnoloogiate kasutamist sidemete loomisel emamaade ja teiste regioonide kultuurikooslustega, samuti koolidega tugevdamaks rahvuslikku identiteeti.
4. Teema
Laps ja lapsevanem
Perekond elab üle suuri kohanemisraskusi. Elu nõuab täiskasvanutelt maksimaalseid jõupingutusi. Ka lapsed ja noored on sunnitud endale uuenenud keskkonnas uusi teid rajama. Suureneb nende täiskasvanute hulk, kes ei tule toime oma probleemidega. Põlvkondade erinevused ähvardavad areneda nendevaheliseks lõheks. Suureneb lapsevanemate hulk, kes ei tule toime laste kasvatamisega.
Haridusfoorum '97 on seisukohal, et
1) lapsevanemate koolitamine, nõustamine ja abistamine on laste ja Eesti tuleviku seisukohalt eluliselt vajalik;
2) Koduse Kasvatuse Instituudi loomise idee väärib toetust;
3) koostöö laste ja nende vanematega tuleb suunata kriisirühmadele, sealhulgas erivajadustega lastele, lugedes esmatähtsaks sügavate kriiside ennetamist;
4) kooli peab jõudma sotsiaaltöötaja.
5. Haridusfoorum '97 on seisukohal, et kogu Eesti ühiskond, sealhulgas haridussüsteem, seisab põhimõtteliste valikute ees. Peame oluliseks, et Riigikogu määratleks Eesti arengusuunad ja prioriteedid lähemateks aastakümneteks. Peame oluliseks, et seda ja Haridusfoorumil '96 vastuvõetud haridusväärtusi aluseks võttes töötataks välja Eesti haridusstsenaariumid 10-20 aastaks ja neile põhinev Eesti hariduse arengustrateegia, mis sisaldaks ka selle muutmise ja arendamise mehhanismi. Oleme valmis võtma need arutusele Haridusfoorumil '98. Peame lubamatuks teha pikaajalise järelmõjuga haridusotsuseid, enne kui need on avalikult läbi arutatud kõigi oluliste partneritega ja nende poolt aktsepteeritud.
Vastu võetud Narva-Jõesuus 2. novembril 1997.