Veel mõned aastad tagasi oli Soome ainuke avaus Eestit ümbritsevas müüris. Sealt puhusid värsked ja lootustandvad tuuled. Kõik ihalesid Soomet ja tahtsid õppida soome keelt. Nüüdseks on vaimustuslaine vaibunud ja soome keeltki õpivad vaid need, kel armastus selle maa keele ja meele vastu püsib endiselt või keda töösuhted äripartneriga selleks kohustavad.
1995. aastal kirjutas Harri Päiväsaari ajalehes "Helsingin Sanomat", et Eesti koolides on soome keele õppijaid umbes 8000 ja õpetajaid nii paarisaja ringis. Kas need arvud on kasvanud või kahanenud? Kas soome keelel on eluõigus ka uues õppekavas? Need ja paljud teisedki küsimused ootavad vastuseid.
Soome keel koolis tahab seista teiste õppeainete kõrval. Nüüd, mil HM-i juurde on moodustatud soome keele õpetajate ainenõukogu, püüame saada põhjalikuma ülevaate soome keele õppimisest ja õpetamisest. Töö algas juba sügisel küsitluslehtede koostamisega. Õnneks ei tulnud alustada tühjalt kohalt. 1993. aastal loodi Eesti Soome Keele Õpetajate Selts. Enne veel, kui käivitus täiendusõppe programm TÜ-s ja TPÜ-s, sai ESKO Koolituskeskuses teoks mitmeosaline soome keele õpetajate kursus, mille eestvedaja oli Kaare Sark. Nendest kursustest sündis ka õpik YY KAA KOO. Vastuvõtt on olnud hea ja paljud koolid on valinud tööks just selle õpiku. Lisaks ESKO kursustele said õpetajad täiendust ka Soome Instituudis. Eva Lille eestvedamisel korraldatud mitmekülgsed seminarid olid koolinädalast väsinud õpetajatele kui energiasüstid.
Kes on need õpetajad,
kes vaatamata suurele koormusele, piskule palgale ja muudele muredele jätkavad tööd? 65 tagastatud ankeeti toovad asjasse selgust. Need on Tartu Ülikooli või Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetanud filoloogid, enamasti eesti keele ja kirjanduse õpetajad. Soome keele õpetajaid koolitatakse meil alles mõni aasta. Esimesed "pääsukesed" on Tallinna Pedagoogikaülikooli juba lõpetanud, aga paljuke nendest koolides tarkust jagab! Hea keeleoskaja leiab tasuvamat tööd mujal. Ankeetküsitlustest selgus, et koolides töötab neidki soome keele õpetajaid, kes soome keelt oma emakeeleks peavad.
Üldhariduskoolide kõrval õpetatakse soome keelt ka kutseõppeasutustes. Üheski ankeetvastuses ei märgitud, et soome keelt õpetatakse koolis A-keelena, küll aga ühes B-keelena. Enamasti on soome keel koolis C-keel, vaba- või valikaine. Tegutseb ka soome keele ringe. Õpetust lastevanemate kulul ei toimu. Suur osa soome keele õppijaid on põhikoolide õpilased, kel on 1-2 nädalatundi, harvemal juhul isegi neli.
Õppekirjanduse loetelu sai päris pikk ja pingerida siinkohal anda oleks vist ebaõiglane. Kiidusõnu pälvinud YY KAA KOO-le lisati vaid, et selle õpikuga töötav õpetaja peab tõesti keelepädev olema. Õpik grammatikareegleid ei anna. Nooremad õpilased töötavad meelsasti Taimi Mäntylä õpikutega "Aloitamme yhdessä" ja "Jatkamme yhdessä". Ja kui tarkus nendest raamatutest ammendatud, on "Juhlimme yhdessä" juba kaupluselettidel ootamas.
Vastuste põhjal võib väita, et iga keeleõpetaja on leidnud oma õpiku. Samas ei ütleks keegi ära ka päris uuest õpikust, olgu see siis mõeldud alg-, põhi- või keskkoolile. Soome keele õpetaja on leidlik ja töökas - koostab ise õppematerjale, otsib eakohaseid tekste, nuputab grammatikaülesandeid. Meie õpetaja pole veel ära hellitatud õpetaja õpiku ja paljundatud õppematerjaliga. Kõik see on tore, kuid sageli lõpeb sellise entusiasti tööpäev alles südaööl. Praegu kasutatavatele õppematerjalidele heidetakse ette tekstide vähesust, liiga ühekülgset teemakäsitlust, nappi harjutusmaterjali. Raskeks teeb õpetamise see, et õpikuid saab kasutada ainult koolis, poes neid enam ei leidu või pole hind õpilasele taskukohane.
Mida õpetaja ihkab?
Ikka õppida, omandada soome keele õpetaja lisaeriala. Iga täienduskoolitus on teretulnud. Täiendamist vajavad nii keeleoskus kui ka õpetamise metoodika. Parim aeg õppimiseks on nädalavahetus. Ei sega igapäevast koolitööd ja laeb õpetajatki uueks koolinädalaks. Suvi on küll puhkuste ja puhkamiste aeg, kuid üks suvekursus mahuks sinna kindlasti. Ja miks ei võiks see olla keelekeskkonnas.
Õpetaja vajaks oma töös näit- ja jaotusmaterjale, videolinte, kassette dialoogide ning lauludega, näidendeid ja luulevalimikke, head töövihikut ja baasõpikut.
Soiku ei tohiks jääda ka seltsielu. Õpetajad näevad seda töisena - iga kokkusaamist peaks kindlasti läbima teatud teema. Õpilased ootavad ainepäevi, konkursse ja olümpiaade. Kahjuks on senine seltsielu olnud ikka Tallinna-keskne. Viimasel paaril aastal on Lõuna-Eesti õpetajad koondunud Tartusse. Sealset koolitust ja kokkusaamisi korraldab Tartu Soome Instituudi kultuurisekretär Järvi Kokla. Ida-Virumaa õpetaja tunneb, et teda on jäetud üksi.
Kuidas, mida ja kui palju õpetada?
Soome keele õpetamiseks C-keelena on riiklikus õppekavas ette nähtud 210 tundi. Küsisime, kas õpetajate kogemuste põhjal on õpitulemuste nõuded madalad, kõrged või sobivad. Üldjuhul leiti, et nõudmised on sobivad. Madalaks jäävad nõudmised neile koolidele, kus tunde on rohkem. Oli ka neid, kes polnud ainekavast kuulnudki. Etteheiteid tehti teemavalikule, leiti, et need on liiga trafaretsed. Rohkem taheti näha suhtlustreeninguid ja rollimänge. Kõnekeelt peeti küllalt oluliseks.
Mis veel õpetajale muret teeb?
Tänapäeval kiputakse kõike lahterdama. Tore oli lugeda, et mõnes koolis soome keel ikka popp on. Mõnes koolis on inglise keel ja arvutiõpetus soome keele tunnid välja tõrjunud. Paljud kurtsid, et kooli juhtkond pole huvitatud soome keele õpetamisest, alles on jäetud üks vabaainetund, seegi päeva viimane.
Elu on võitlus ja vahel tõesti väga karm. Nüüd, mil koolid oma ainekava koostama hakkavad, tuleb kõik põhjalikult läbi arutada, enne kui in ja out tabelit tegema hakatakse. Võimaluste paljusus peaks andma valikuvõimaluse ka soome keelele.
Armas soome keele õpetaja! Oleme tänulikud, kui sinu mõtted, küsimused, arvamused ja ettepanekud meieni jõuavad. Ootame neid aadressil soome keele õpetajate ainenõukogu, haridusministeeriumi üldhariduse osakond, Tõnismägi 9/11, Tallinn EE0100.
Kevadel on oodata soome keele aineraamatu ilmumist. Augusti kolmanda nädala tahaksime veeta töiselt suvepealinnas Pärnus, ikka soome keelele mõeldes.
LILIAN AUN,
soome keele õpetajate ainenõukogu liige